Kui ma 7 aastat tagasi oma esimest last ootasin, oli suhteliselt raske leida huvitavat materjali kõhubeebi arenemise ja emaks saamise kohta. Vastavateemalisi eestikeelseid raamatuid oli üksikuid ja internet polnud veel nii kättesaadav kui praegu.
Teise lapse ajal, 2 aastat tagasi, oli olukord selles mõttes juba väga hea, sest mul olid ju mu enda kogemused, samuti leidsin ma kergesti palju uut ja huvitavat ning ka vana ja kordamistväärivat.
Enamus jagatavast infost räägib suuresti vaid lapse ja ema füüsilistest arengust ja käitumisest. Kuid juba kõhus olles on beebi teadlik väike inimene, kelle vaimset arengut saab samuti iga ema (ja isagi) positiivselt mõjutada.
Seega tahan ma öelda, et:
* Laps ei sünni siia ilma "valge lehena". Ta kuuleb ja näeb, samuti tunneb ta lõhna ja maitset ning puudutusi enne oma sündi.
* Ta mäletab enne sündi ka juba oma läbielamisi.
* Kõik see, mida beebi ema kõhus olles kogeb, sellel on oluline osa tema aju ülesehitusel. Ja need kogemused määravad tema sünnijärgset käitumist ja võibolla ka kogu edasist elu.
* Kõhubeebi jagab oma ema emotsionaalseid läbielamisi.
* Ta suhtleb oma emaga pidevalt, nii biokeemiliste protsesside kui oma meelte kaudu.
* Tema ema ei saa varjata ka oma kõige isiklikumaid mõtteid ja tundeid lapse eest. Need kantakse läbi platsenta beebini.
* Nii, kuidas ema reageerib oma raseduse ajal ettetulevatele olukordadele ja keskkonna muutustele, sellekaudu saab mõjutatud ka lapse aju.
* Enne sündi on beebid nagu täiskasvanudki - nad reageerivad ärritustele, nad mõtlevad omi mõtteid ja näevad isegi und.